Miks Kanaari veinid?

Vulkaanilised Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal. Siin valitseb pehme, lähistroopiline kliima.

Pisut ajaloost
Veini on Kanaari saartel valmistatud juba sajandeid, esimesed viinamarjaväädid istutati siinsesse vulkaanilisse pinnasesse 15. sajandil. Kvaliteetne Kanaari saarte vein sai kuulsaks 16. sajandil, kui seda hakati eksportima üle maailma. Toona kogus kuulsust magus vein, mida nimetati Canary Wine ehk Kanaari veiniks, aga ka Malvaasia veiniks, sest oli valmistatud magusast viinamarjast Malvasia Aromatica. Sel oli lukskauba maine ja seda serveeriti nii Euroopa kuningakodades kui ka Ladina-Ameerikas nii monarhidele kui aadlitele.Muuhulgas on Kanaari veini maininud oma teostes kuulsad autorid nagu Shakespeare, Daniel Defoe, Sir Walter Scott ja teised. Kokku kolme sajandi vältel olid veinid Kanaari saarte rikkuse allikas. 
Vahepeal populaarsust kaotanud, on nüüdseks kanaari veinitootmine taastunud ja kogub ka maailmas järjest enam kuulsust. 1980ndatest saadik on Kanaari veinide kvaliteet pidevalt tõusuteel. Mõndade hinnangul on Kanaari veinil isegi uus kuldaeg, sest eksklusiivsed veinid võidavad preemiaid nii hispaania kui rahvusvahelistel konkurssidel ja on hinnatud mitmete Michelini tärnidega restoranide veinikaartides. 

Mispärast? 
Esiteks, Kanaaridel on pehme, lähistroopiline kliima. Päikest on palju. See annab viinamarjadele suure suhkrusisalduse. Puhuvad ookeanituuled, ja ookeanile avatud mäenõlvadel kasvavad viinamarjad on kaetud kergelt soolaka kihiga, mis annab tunda ka veinis. 
Teine tähtsus viinamarja kasvamisel on pinnas.  Mida toitainevaesem maa, seda pikem on viinamarja küpsemise aeg ja see annab kontsentreerituma marja. Kanaaridel on vulkaaniline, mineraalne pinnas, sõltuvalt kõrgusest ja asukohast võib see olla rikas ja niiskust säilitav või kuiv ja kivine. See mineraalsus on kindel ühine omadus kõikide kanaari veinide puhul. 
Tenerifel kasvatatakse viinamarju peaaegu kõikjal, alates merepinnast kuni 1700 meetri kõrguseni. 
Kolmandaks viinamarjasordid. Kanaaridel kasvatatakse enam kui 80 sorti viinamarju, neist üle 60 on ametlikult registreeritud. Väga mitmed autohtoonsed viinamarjad on nii ainulaadsed,et kasvavad ainult Kanaari saartel. Malvasia Aromatica, Marmajuelo, Gual (valged viinamarjad), Baboso Negro, Tintilla, Vijariego Negro (punased viinamarjad) on vaid üksikud eksklusiivsed näited viinamarjadest, mille nimesidki paljud kuulnud pole. Kõige vastupidavamad ja levinumad viinamarjad Tenerifel on valgetest Listan Blanco (tlk valge Listan) ja punastest Listan Negro (tlk must Listan), millest tehakse nii värskeid noori veine, kuid millega edumeelsemad noored veinimeistrid katsetavad ka kestade all või vaadis seisnud peenemaid veine. Tulemused on igatahes põnevad ja avastamist väärt igale maitsele!
Neljandaks tulebki rääkida veinide tootmisprotsessist, mis on tänaseni enamjaolt käsitöö. Kuna saared on mägised, on viinamarjaistandused enamjaolt väikesed lapikesed, sageli mägede jalamitele rajatud terrassidel. Kogu töö väljal tehakse seetõttu käsitsi, marjad nopitakse käsitsi – suured korjemasinad, mida võimalik näha mandril tuhandeid kilosid korraga kogumas, ei mahukski siin kuskile. Seetõttu on Kanaari veinides hoolega välja valitud parimad marjad. Istandused kuuluvad sageli teist-kolmandat põlve samale perekonnale ja värske põlvkond on taas huvi ja innuga veinikultuuri arendamas, tuues traditsioonidele juurde ka modernsust ja eksperimente.